Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist (~ca 80%), kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Sulaklaasi juhitakse kiiresti pöörlevasse trumlisse, kust väljuvad peened klaasijoad. Gaasileegis kuumutades venitatakse klaasikiired veelgi pikemaks ning peenemaks, juuspeente klaaskiudude koos hoidmiseks lisatakse sideainet.

Peened kiud juhivad halvasti sooja ning seovad endaga hästi õhku. Klaasvilla tooteid iseloomustab väike veeauru difusiooni takistus, kiudude vetruvus(elastsus) ja hea helisummutavus, nad ei sütti. Tänapäeva klaasvillad erinevad väga palju nõukogude ajal kasutusel olnud tervistkahjustavatest ja paigaldamisel torkivatest villadest. Tänu kergele kaalule on  klaasvilla vajumine väiksem kui teistel villadel.Lisaks kergele kaalule on klaasvillade eeliseks et näiteks kui katuseluugi lahtiununemise korral sisse pääsev niiskus jääb klaasvillal pealiskihtidesse, kui kivivillades niiskus valgub alumistesse kihtidesse nii et pealispind jääb kuivaks.

Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Klaasvill sulab juba 500-600 kraadi juures. Klaasvillade hulgas olemas väga vähe levinud tulekindlam nn valge vill, mis talub kuumust kuni 750 kraadi. Valge vill on samas ka soojapidavama ja tolmavus on nullilähedane ning samuti nahaärrituse tekkimise võimalus villa käsitlemisel või kokkupuutumisel on praktiliselt olematu.